KALMEN KUTU KAS IN BIBLE
A
A. D. Kas Latin se pa Anno Domini, kalmac pa “yea lun Leum,” ku “yea nukewa tukun Leum Jesus el isusla.” Kalmen “30 A. D.” pa yea tolngoul tukun Jesus el isusla.
Abib Pa inge inen malem se meet ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen March lac nu ke infulwen April. Kalmen “Abib” pa “Malem in mwesrla fokin ima.” (Exo 13:4)
abyss (abis) Sie luf na loal ma dimon uh kauli we soano pacl in nununku safla. (Lk 8:31)
acacia (akesia) Inen sak soko. Oasr ros kac, ac arulana keke ac ku in oan paht — wo nu ke musa lohm ac tuptup. (Exo 27:1)
Acn Mutal Na Mutal Infukil se ma oan eloac ke Lohm Nuknuk Mutal sin LEUM GOD, oayapa ke Tempul. Tuptup in Wuleang oan loac. Mwet Tol Fulat mukefanna pa ku in utyak nu in Acn Mutal Na Mutal, pacl se in yea se, ke Len in Eela Ma Koluk. (Lev 16:2–3 Exo 26:33–35)
Adar Pa inge inen malem aksingoul luo ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen February lac nu ke infulwen March. (Est 3:7)
af yokk kosra Af uga in luman eot (Exo 9:22–25 Jos 10:11)
alabaster (alabastuhr) Sie kain eot nasnas tuhna, mwet uh sang orala mwe neinyuk ros ku sufa in neinyuk ono. (Mt 26:7)
Amalek Sie sin wen nutin natul Esau (Gen 36:15–16). Filin tulik natul pangpang mwet Amalek, su sie sin un mwet su muta Canaan meet liki mwet Israel elos utyak nu we. Mwet Amalek elos mwet lokoalok ac pusrapasr, na God El sap mwet Israel in mweunelos. In pacl lal Tokosra Hezekiah lun Judah, mwet Israel elos onelosla nukewa. (1 Chr 4:43)
Amen Ke mwet Hebrew elos fahk kas se inge, elos akkalemye lah elos akkeye ma fwack tari, kalmah pa “in ouinge” ku “lela in ouinge.” (Dut 27:15–26 Rom 16:27)
Ammon Filin tulik natul Lot sin acn fusr natul. Mwet Ammon elos tuh muta kutulap Infacl Jordan, ac elos kupasr nu sin mwet Philistia in lain mwet Israel. Siti fulat selos, Amman, pa capital lun facl Jordan misenge. (Gen 19:38)
Amor Mwet Amor pa pus emeet sin un mwet su muta in acn Canaan meet liki mwet Israel ilyak nu we. (Gen 15:16)
Artemis Inen sie god mutan lun mwet Greek in pacl meet ah, su motkweyuk mu ku in oru eslap ac rukruk. (Orek 19:24)
Asherah Inen sie god mutan lun mwet Canaan, su ma wien god mukul se pangpang Baal. Tukun mwet Hebrew elos kutangla acn Canaan, pus selos forla ac alu nu ke god luo inge. (Mwet Nun 3:7)
Astarte Inen sie god mutan lun mwet Canaan su elos alialu nu sel ke pacl in mweun. (1 Sam 7:3, 4)
B
B. C. “Before Christ” — kalmac pa yea nukewa meet liki Jesus el isusla. “400 B. C.” pa yea yea 400 meet liki Jesus el isusla. (Tukakinyen Oba.)
Baal Inen god mukul lun mwet Canaan, su ma wien god mutan se pangpang Asherah. Tukun mwet Hebrew elos kutangla acn Canaan, pus selos forla ac alu nu ke god luo inge. Kalmen Baal ke kas Hebrew pa “mwet kacto” ku “leum.” (1 Tok 18:19 Hos 2:16–17)
Baal‐lun‐Wuleang Pa inge inen god Baal sin mwet Shechem. (Mwet Nun 8:33, 34; 9:46)
Babylon Siti se inge pa capital lun Babylonia, mutunfacl lulap se oan kutulap in Palistine ma tu sruokya
acn Jerusalem yea 600 meet liki Christ. (Ezr 6:1) Mwet Christian meet ah pangon acn Rome “Babylon.” (1 Pet 5:13)
baptais Akul se nu sin mwet ma lulalfongi ac auliyak. Ke John Baptais el oru, mwet uh tili nu in kof ah. Tok mwet Christian elos filiya na paolos fin sifen mwet uh, akkalemye moul in ekla lalos. (Mt 3:6 Orek 22:16 Gal 3:27)
balsam Kain in sak soko ma ful kac uh sang orek ono ac mwe keng. (2 Sam 5:23)
barley (barli) Kain in mahsrik ma mongo fahko kac, apkuran in oana wheat. (Lev 27:16 Rut 1:22; 3:2; Jn 6:9)
Beelzebul Sie inen Satan. Mwet Jew elos pangon mu el leum lun ngun fohkfok. (Mt 12:22–28)
Behemoth (Behemot) Kosro na lulap soko srumunyuk in Job 40:15–24.
Bochim (Bokim) Inen acn se inmasrlon Gilgal ac Bethel. Lipufan se lun God el tuh kai mwet uh, ac ke elos auliyak elos wowoyak tung. Na itukyang inen acn sac, “Bochim” — kalmeya in kas Hebrew pa “elos su wowoyak.” (Mwet Nun 2:1–5)
brick Block orekla ke fohk kle ac mah pao akulamisyak, na umla ku fili ye faht in kekela. (Gen 11:3 Exo 5:6, 7)
brimstone Liye ke sulfur.
bronze Liye ke brass.
Bul Pa inge inen malem akoalkosr ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen October lac nu ke infulwen November. (1 Tok 6:38)
bushel Sie mwe srikasrak orekmakinyuk in pacl meet, sahp ac oana lupan pak in rice paun lumngaul. (Mwet Nun 6:19 Ezk 45:24)
C
cake (kek) Flao manmanla oana pancake, a wangin mwe pulol ku sugar kac. (Lev 7:12)
cassia (kasia) Sie mwe akyuye mwe mongo, ma ke kulun sak soko, emah uh apkuran nu ke cinnamon. (Exo 30:24)
cedar (sidar) Sak oa ac oasku, su arulana fulat ac suwohs. In pacl meet ah sak soko inge pus fin acn Lebanon. Orekmakinyuk in musa lohm oa. (1 Tok 7:2, 3)
chariot Mwe kasrusr, wheel luo oan kac ma ulul ke horse. Orekmakinyuk in pacl meet nu ke mweun, akutun, ac wun mwet leum ke len lulap. (Exo 14:6, 7)
Chemosh (Kimohsh) Inen god se lun mwet Moab ac Ammon. (Oek 21:29)
cherub (Keruhb) Ma mutal oana lipufan, oasr posohksok kac, su fahkak wolana lun God. (Gen 3:24 Exo 25:17–22 1 Tok 6:23–28 Ezk 1:5–13)
Christ (Kraist) Wal se ke kas Greek, oapana “Messiah” in kas Hebrew. Kalmeya pa El Su Akmusrala. Jesus pa Christ ke sripen God El sulalla ac supwalma tuh elan Leum ac Mwet Lango. (Jn 1:41 Orek 18:5)
cumin (kumin) Mahsrik se, fita kac tuktuki sang akyuye mwe mongo. (Isa 28:25, 27 Mt 23:23)
Cush (Kush) Ine matu nu ke facl se oan eir in acn Egypt, su misenge pangpang Ethiopia. (Gen 2:13; 10:8–10 Isa 11:11)
cymbal (simbal) Ipin osra tupasrpasr ac minini luo ma yohk pusra, su sritalkinyuk wi pusren mwe on saya. (1 Chr 16:42 Ezr 3:10 1 Cor 13:1)
D
deer (dir) Kosro soko inge yok liki nani uh, ac srik liki kao. Oasr koac kac, ac ma mukul uh pus sunun mutan koac kacl, wiwi na matwal. Tuhna uh srusra fohkfok. (1 Tok 4:22, 23)
demon Ngun fohkfok ma oasr ku la in akkolukye moul lun mwet. Yurin mwet meet elos pangon dimon uh elos kulansapu Satan. (Lk 4:33–35)
dill Mahsrik se ma orekmakinyuk srupoh ah, sra ah, ac fita ah nu
ke mwe akyuye mwe mongo. (Isa 28:25)
dragon (drackuhn) Soko srosrok lulap sulallal in sramsram matu lun mwet meet ah, ma oana luman kinoul koas. (Isa 27:1 Fwack 12:3)
E
Edom, mwet Edom (Itom) Sie mutanfacl oan kutaeir in acn Israel. Mwet we ma ke filin tulik natul Esau. (Gen 36:8–19) Facl Edom acn na toktok, eoteot, ac upa sak uh in kap we — tia oana acn Canaan, ma tupasrpasr ac wo fokon acn we yen lun tulik natul Jacob. Mwet Israel elos kutangla acn Edom in we lun Tokosra David (2 Sam 8:12–14.) Tusruktu oasr pacl mwet Edom elos alein nu sin mwet Israel. (1 Tok 11:14–22)
Elul Pa inge inen malem akonkosr ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen August lac nu ke infulwen September. (Neh 6:15)
ephod (efad) Pa inge inen nuknuk se ma Mwet Tol Fulat el sang afinya finpisal. Tutaung urim ac thummim nu kac. (Exo 28:4–31)
Epicurus Liye ke mwet lal Epicurus.
Ethanim (Etanim) Pa inge inen malem akitkosr ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen September lac nu ke infulwen October. (1 Tok 8:2)
Ethiopia (Itiopia) In kas Hebrew acn se inge tuh pangpang Cush, oan eir liki acn Egypt, ma nwanak facl luo misenge pangpang Ethiopia ac Sudan. (2 Sam 18:21 Zep 2:12)
eunuch (yunuhk) Sie mukulsu tia mwet Jew, ma itukla nien orek fahko lal. In pacl meet ah, mwet eunuch oru kulansap yohk inkul sin tokosra, ku elos taran nien muta lun mutan kien tokosra wi pac mutan kulansap. (Lev 21:20 2 Tok 20:18 Est 2:3 Orek 8:27)
F
flax (flahks) Kain in sak sacnsan se, orekmakinyuk srupo ah in sang orala turet mwe orek nuknuk linen. Fita kac ah sang orek kiris. (Jos 2:6)
fohkfok, akfohkfokye Kutena lumah ma oru sie mwet in kofla wi alu nu sin God. Oasr kutu ma mwet se fin oru ku fahk ku kang, ma inge ac akfohkfokyal, oana ma oakwuki ke Ma Sap lal Moses. Oasr kutu ohiya elos enenu in oru in aknasnas‐yalosla, na elos tufah ku in sifil alu. (Lev 5:2–6; 15:31; 17; 18; 19)
Folokyang Liye ke Yea in Foloyang.
franku (frangkuh) Sie mwe keng ma orekla ke ful in sak in acn Arabia. (Exo 30:34–47)
fulahk In book matu, mwet uh orekmakin fulahk in fahkak lulalfongi na pwaye lalos (Jos 2:12, 13). Jesus el aketeya mu tia fal in fulahk ke inen God ac ma El orala. (Mt 5:34–37)
G
gazelle (gazel) Kain in kosro inge oana luman deer ku nani; arulana kato ac mui ke kasrusr. (Ols 2:7–9)
Gentile (Jentail) Mwet nukewa su tia mwet Jew. Pangpang pac mwet ingan mwet pegan. Ke buk in Mwet Nununku oasr sie siti pangpang “Harosheth lun mwet Gentile” — kalmac pa mwet pegan na pa muta we. (Mwet Nun 4:2 Orek 17:17)
Gilgal (Kilkal) Kalmen Gilgal in kas Hebrew pa “sisla”. (Jos 5:9)
gold na pwaye Gold ma aknasnasyeyukla ac wangin kutena ma srilucngya. Pangpang pac “gold nasnas.” (1 Tok 6:20; 10:21 Fwack 21:18, 21)
H
Hades (Hedis) In lulalfongi lun mwet Jew, pa inge acn mwet misa uh muta we tupan nununku safla. (Psa 116:3 Lk 16:22, 23)
Hormah (Horma) Kalmen ine se inge in kas Hebrew pa “kunausla.” (Mwet Nun 1:17)
hyssop (hisuhp) Soko sak moul fototo ma keng ac ungung sroa.
Orekmakinyuk ke pacl in alu in sang aksroksrokye mau. (Exo 12:22 Oek 19:18 Jn 19:29)
I
Israel Pa inge ine se God El sang nu sel Jacob, ohinge filin tulik natul nukewa pangpang mwet Israel. (Gen 32:28, 29) Ke pacl se kitakatelik tokosrai nu ke ip luo, sruf singoul ma muta layen epang pa pangpang “Israel.” (1 Tok 11:31–37)
J
jackal Inen kosro lemnak soko, apkuran nu ke lupan kosro ngalngul. (Isa 34:13 Eok 5:17, 18)
K
Kislev Pa inge inen malem akeu ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen November lac nu ke infulwen December. (Zec 7:1)
kosrala Lumah se inge orek nu sin tulik mukul nukewa nutin mwet Jew len akoalkosr tukun elos isusla, tuh in sie mwe akul ke wuleang inmasrlon God ac tulik nutin Israel. (Gen 17:9–14 Exo 4:24–26 Orek 7:8)
kosro Liye ke orek kosro.
Kufwen Alukela Mwet Israel elos akfulatye kufwa se inge ke len aksingoul akosr ke malem in Nisan (sahp oasr ke April len se meet.) Ma in akesmakinye taltalla lalos liki sruoh lalos in Egypt. Lipufan in Misa el tuh uniya wounse mukul nukewa ke kais sie lohm sin mwet Egypt, a el alukela lohm sin mwet Hebrew. (Exo 12:1–14, 23–27)
Kufwen Bread Tia Akpulol Kufwa se inge orek ke len itkosr tukun Kufwen Alukela. Ke wik sac nufon mwet Israel elos tia orekmakin mwe akpulol ke elos manman bread. (Oek 28:16–25)
Kufwen Iwen Aktuktuk Mwet Israel elos oru kufwa se inge tukun pacl in kosrani ke ima lalos. Elos musaela iwen aktuktuk ac muta loac ke pacl elos akfulatye kufwa se inge, in akesmakinyalos ke pacl mwet matu lalos fufahsryesr yen mwesis. (Lev 23:33–43 Oek 29:12–38)
Kufwen Kisa Ke Tempul Kufwa se inge mwe akesmakinye mwet Jew ke pacl se Judas Maccabeus el tuh sifilpa folokonak ac kisakunla loang luin Tempul ke 165 B. C. — orek ke lusen len oalkosr, mutawauk ke len aklongoul limesr ke malem Kislev (sahp oasr ke December len 10.) (Jn 10:22)
Kufwen Kosrani Mwet Israel elos akfulatye kufwen kosrani lun wheat ke len lumngaul tukun Kufwen Alukela. (Dut 16:9–12)
Kufwen Malem Sasu Ke fong se tufahna liyeyukyak alwat, pa inge len se emeet lun kais sie malem ke calendar lun mwet Hebrew. Mwet uh elos mongla ke len sac — elos alu, orek kisa, orek kufwa ac aengani in akfulatye len sac. (Oek 28:11–15)
Kufwen Yea Sasu Len se meet ke malem akitkosr, pa yea sasu lun mwet Hebrew. Oakwuk ke akfulat lalos ke Kufwen Yea Sasu pa kalem ke. (Lev 23:23–25)
L
Len in Akoo Len se akonkosr ke week, len in akola nu ke len Sabbath. Yurin mwet Jew len se inge pa Friday. (Mk 15:42)
Len in Eela Ma Koluk Len se inge pa oa emeet ke len mutal lun mwet Israel. Ke len se aksingoul ke malem akitkosr in yea nukewa (sahp pa ke len se meet in October.) Mwet Tol Fulat el ac oru mwe kisa in eela ma koluk lun mwet Israel nukewa. (Lev 16:1–34)
Len Pentecost Liye ke Pentecost.
lepa, musen lepa Musen lepa ma srumunyuk ke Bible uh sisani kain in mas puspis ke kulun mano, su mwe sensen ac fisrasr mwet uh in oeak. (Exo 4:6 Lev 13:1–39)
LEUM GOD Mwet Israel in pacl meet ah elos simis inen God lalos ke leta akosr na: YHWH. Tusruktu ke elos ac riti Ma Simusla uh elos ac
tia fahk ine sac ke sripen elos arulana oalkin inen God lalos. A elos ac fahk “Adonai” su kalmac pa “Leum.” Ke sripa se inge, leng puspis misenge in kas English oayapa kas saya, orekmakin LEUM, ku LEUM GOD, nu ke inen God sefanna lun mwet Israel ac mwet Christian. (Exo 6:29) Wangin ine se inge, “Jehovah” in kas Hebrew — tufah sikyak ke sie leng in kas Latin ke 1,518 A. D.
LEUM GOD Kulana Kas Hebrew fahk mu “YHWH lun un mwet mweun.” in akkalemye ku lulap lun God. (Mic 4:4)
Levi (Livai) Liye ke mwet Levi.
Leviathan (Livaiatan) Oasr srumunyen wet lulap soko inge ke sramsram matu lun mwet Canaan. El muta inkof uh, ac lumwayuk mu el oana luman crocodile. (Job 41:1–34 Isa 27:1)
linen Sie kain nuknuk arulana fwel orekla ke turet srik eoa ma tuku ke sak flax. Nuknuk linen uh kacna orekmakinyuk meet sin mwet fulat ac mwet oasr kasrpa. (Lev 16:4)
locust (lokuhs) Sie kain won srisrik, oana lupan kot sohksok inima uh. Pacl se mukuime uh pisalos oasr ke tausin puspis. Elos ne srik a ac leu in kang mah ac sra ac fokinsak nukewa, pwanang turangangla acn nukewa elos sun. (Exo 10:4–15)
M
Ma Sap Book limekosr meet ke Wuleang Matu pa pangpang Buk in Ma Sap, su pa yohk sripa emeet yurin mwet Jew ke sripen elos pangon mu elos moulkin Ma Sap. Jesus el wi akfulatye Ma Sap tusruktu el oayapa akyokye kalmeya nu sin mwet uh. Paul el akilen lah ma sap uh tia ku in molela mwet uh, a lulalfongi in Christ pa ase moul pwaye nu sesr. (Mt 5:17; 22:36–40 Mk 2:23–27 Jn 1:17, 18; 7:14–19 Gal 3:23–25)
mandrake (mahndrek) Kain in sak soko ma mutan in pacl meet ah orekmakin in pwanang elos in ku in pitutu, ku elos in eye sin mukul. (Gen 30:14–16 Ols 7:13)
manna Mwe mongo se God El sang nan mwet Israel ke fufahsryesr lalos yen mwesis — oana fita fasrfasr na srisrik se. Fisrasr in mukutkuti, ac emah uh oana eman flao minini orekla ke honey. Kas se inge “manna” oana “Mea se inge?” in kas Hebrew. (Exo 16:14–31)
Meoa Misa Meet pangpang meoa se inge Meoa Sohl mweyen yokla sohl kac. Pacl inge pangpang Meoa Misa mweyen wangin ma moul ku in moul loac. (Jos 3:16)
Meoa Srusra In kas Hebrew acn se inge pangpang meet Mweo in Loa — sie acn pus sunun lulu loal, oeang acn pusisel ma fohkfoko ac kof uh luluyak we. Pa inge acn se motkweyuk mu mwet Israel elos ut we ke elos kainkin mwet mweun Egypt. Tok kalmeyen Mweo Srusra sralapelik fahsru Inalok Suez ne ke Inalok Aqaba. (Exo 13:17, 18)
Mesopotamia Inen facl se su oan inmasrlon Infacl lulap Tigris nu Infacl Euphrates. Misenge acn se inge pa pangpang Iraq. (Gen 28:1–5 Orek 7:2)
Messiah (Mesaia) Wal se ke kas Hebrew — kalmeya pa El Su Akmusrala, oana fahk, “Mwet Solla lun God.” Wal se inge akkalemyeyuk sin mwet palu ke tuku lun sie Mwet Lango sin God me. In kas Greek, wal se inge pa “Christ.” (Mt 1:16, 17; 24:23, 24)
Molech (Molek) Inen sie sin god puspis lun mwet Canaan in pacl meet ah. Sie pac inen god se inge in kas Hebrew pa Milcom. (Lev 20:1–5 1 Tok 11:5 Jer 32:35)
mut ac kasrup fohk we Kas Hebrew fahk mu, “sie acn soror ke milk ac honey.” Kalmeya pa fohk we uh arulana wo ke ima uh. (Exo 3:8 Jos 5:6)
Mutal na Mutal Liye ke Acn Mutal na Mutal.
mutan kosro Liye ke orek kosro.
mutan kulansap kia In pacl meet ah, sie mutan kulansap ku in muta yurin mwet kacto lal oana sianyan, tuh tia akilenyuk mu eltal mwet payuk. Pangpang mutan sac “concubine.” El pusisel liki mutan na pwaye kien mukul sac. Ac mukul sac pangpang mukul tumun mutan kulansap sac. (Gen 16:3 Mwet Nun 8:31 1 Tok 11:3)
mwe kisa firir Kain in kisa se inge enenu in firiyukyak nufon monin kosro soko. Kolo kac an ma lun mwet tol se ma kulansupu kisa sac. (Exo 20:24 Lev 6:8–13)
mwe kisa in akinsewowo Mwet Jew elos oru mwe kisa se inge ke elos suk tuh God Elan akinsewowoyalos, oayapa in folokonak akupasri wowo inmasrlon mwet se ma oru kisa sac ac God. Ke leng matu ah, pangpang kisa se inge “mwe kisa misla” ku “mwe kisa tapukyukyak.” (Exo 20:24; 29:28 Lev 3)
mwe kisa ke ma koluk (Oek 5:5–10 2 Tok 12:16)
mwe kisa ke ma koluk lukma Mwet se fin orala sie ma koluk ke el sifacna tia akilen lah koluk, oayapa mwet saya tia wi etu lah el orala, pangpang ouiya se inge “ma koluk lukma.” In leng matu pangpang “ma sito.” Mwet su orala kutena ouiya inge enenu in oru sie mwe kisa in akfalyela. (Lev 5:146:7 2 Tok 12:16)
mwe loeyuk iniwa Sie nuknuk lun Mwet Tol Fulat sapkinyuk sin God in sang lo iniwal, ma el enenu in nukum ke el ilyak nu in Acn Mutal ke Lohm Nuknuk Mutal sin LEUM GOD. Nuknuk sac naweyukla ke kain in eot saok singoul luo, ma akilenyen sruf singoul luo lun Israel. (Exo 28:15–30)
mwe neinyuk wain Mwe neinyuk wain in pacl meet ah orekla ke kulun kosro. Ke pak uh sasu el malok, ku in yokelik. Na ke wain uh mutawauk in pulol, pak inge ac yokelik wi na pulolak lun wain uh. Fin kolo sac mahi, ac kekela, tia ku in yokelik. Na ke wain uh pulolak, kolo mah se ac fokelik. (Mt 9:17 Mk 2:22 Lk 5:37, 38)
mwet kalngeyuk Mwet supweyuk in lukma in konauk ma sapkinyuk nu selos. (Jos 2:1)
mwet eisani tax Mwet Jew su kulansupu government lun Rome, ke elos orani tax ke mwe kuka nukewa lun mwet Jew. Pa inge sripa mwet Jew wialos pangon elos mwet koluk mweyen elos kasru mutunfacl ma leum faclos. (Mt 9:9–13)
mwet elder Ke book in Fwackyuk, oasr mwet elder longoul akosr su kulansupu tron lun God. Sahp u se inge pa aolyen mwet lun God. (Fwack 4:4, 10)
mwet Epicurus Un mwet su fahsr tukun mwe luti lal Epicurus, sie mwet luti pwengpeng in acn Greece su misa ke 270 B. C. Luti lal akkalemye lah ma se yok sripa ke moul uh pa mwet in suk inse misla ac engan. Ma inge enenu in sukok ke mwet se srakna moul fin fahlu, mweyen luti lal uh fahkak mu ngunin mwet se wi na manol wanginla. (Orek 17:18)
mwet Jew Ine se inge “Jew” tuku ke sruf se pangpang Judah, ke sripen sruf se inge pa eteyuk inmasrlon sruf nukewa lun Israel, su Tokosra David ac Tokosra Solomon ma kac. Tukun sruoh lalos in acn Babylonia, na mwet Israel nukewa pangpang mwet Jew. (Neh 5:1–5 Gal 2:13–15)
mwet lili In Wuleang Matu ah, kalmen “mwet lili” pa mwet Israel nukewa. In Wuleang Sasu, kalmeya pa “mwet Christian nukewa, mukul ac mutan.” (Oba 12 Lk 17:3 Rom 8:12 Gal 6:1)
mwet luti ke Ma Sap Mwet ma aketeya ac luti ke buk in Ma Sap lun Moses oayapa buk saya ke Wuleang Matu. Pangpang mwet inge “mwet sim” in pacl lun Jesus, oayapa ke leng matu Kosrae, tusruktu orekma lalos pa in luti ac aketeya Ma Simusla. Ke ma inge, leng sasu orekmakin ine se
inge: “mwet luti ke Ma Sap.” (Mk 2:6, 7)
mwet matu In Wuleang Matu, mwet matu pa mwet kol lun sie sruf, sie siti, ku sie facl. (2 Tok 6:32)
mwet palu Sie mwet su fahkak kas ma tuku sin God me. (Dut 18:21, 22 1 Sam 2:27 Jas 5:10)
mwet pegan Mwet Jew elos pangon mwet nukewa su tia mwet Jew, elos mwet pegan. Mwet pegan elos tia wi alu nu sin God pwaye. Pangpang pac mwet ingan mwet Gentile, su pa mwet lun mutun fahl saya. (Mwet Nun 4:2, 13, 16 2 Tok 21:3, 4 Eok 1:10 Mt 10:5)
mwet Pharisee Sie un mwet Jew su etu yok ke Ma Sap, su suk in akos ma sap nukewa, ma simla tari oeang pac mwe luti ac oakwuk puspis ma orekla tukun pacl lal Moses ah me, su tia oan ke ma simusla. (Orek 23:6–8; 26:5)
mwet Sadducee Sie u ke alu lun mwet Jew, inkaiyalos mwet tol. Elos lulalfongi mu ma simusla mukena ke book limekosr emeet ke Wuleang Matu pa mwet uh enenu in akos ac moulkin. U se inge supus liki un mwet Pharisee, ac lulalfongi lalos ekla liki lulalfongi lun mwet Pharisee. (Mk 12:18 Orek 23:7, 8)
mwet sap Mwet ma solla ac supweyukla sin Christ in usalik pweng wo. Inen mwet sap singoul luo oasr ke Mt 10:2–4. Tok pangpang pac Paul ac James mwet sap. (Orek 1:12, 13; 2:23–26 Rom 1:1 Gal 1:19)
mwet sim Sie mwet su ma kunal pa in simusla ac karingin kutena ma simla yok sripa. Ke Wuleang Matu, pangpang mwet inge “mwet sim.” (Jer 8:8) Ke Wuleang Sasu, mwet ma tuh pangpang “mwet sim” pa mwet su luti ac aketeya Ma Sap uh. Liye ke mwet luti ke Ma Sap.
mwet Stoic Un mwet su fahsr tukun mwe luti lal Zeno, sie mwet luti pwengpeng in acn Greece su misa ke 265 B. C. Ma yok in luti lalos pa mwet uh in pilesru mwe par ac oayapa mwe keok. Elos in tia ukwaot ac okwama ma sikyak uh. Nankalos srike in lusrungulos liki ngetnget in engan ku oayapa asor. (Orek 17:18)
mwet tol Meet mwet tol uh ma tuku ke tulik natul Aaron, tamulel lal Moses. Orekma kunen mwet tol in kol alu ac orek kisa in Lohm Nuknuk Mutal ac in Tempul. (Exo 29:1) In Wuleang Sasu, akfulatye kutu inmasrlon mwet tol uh, pangpang “un mwet tol fulat.” (Lk 1:8–10)
Mwet Tol Fulat Mwet tol se su fulat liki mwet tol nukewa; el pa sifen un mwet tol uh. Aaron pa Mwet Tol Fulat se oemeet. (Exo 29:1–7 2 Chr 19:11)
mwet tuma lutlut Sie mwet su fahsr tukun sie mwet luti ac lutlut sel. Oasr mwet tumal lutlut lal John Baptais, ac pus mwet tumal lutlut lal Jesus. Inmasrlon mwet inge, Jesus el srela mwet singoul luo in pangpang “mwet sap.” Liye pac ke mwet sap.
myrrh (muhr) Sak soko, ful kac uh arulana eye yurin mwet meet. Tia kap fin acn Palestine, pwanang sesa ac yok molo. Arulana keng fohlo, orekmakinyuk mwe ono, oayapa sang mosrwe monin mwet misa. (Est 2:12; Jn 19:39)
N
nard Sie ono keng su arulana yok molo (Mk 14:3 Jn 12:3)
Nazarene Mwet Nazareth pangpang “Nazarene.” Ke sripen Jesus el sie mwet Nazareth, pangpang pac el “Nazarene,” oayapa mwet ma fahsr tokol oemeet pangpang pac “Nazarene.” (Mt 2:23 Orek 24:5)
Nazirite Sie mwet ma orala wuleang ku lal in eisalang na pwaye nu sin God. Oayapa oasr mwet ma God El sifacna srela tuh elos in moul oana mwet Nazirite oe ke elos isusla. (Oek 6:1–21 Mwet Nun 13:5 Amo 2:11)
nien fut wain Sie tup na lulap, ma grape uh ac sisiyang nu loac, na
mwet uh sroang futung ne ke na sororla sronin grape uh, mwe orek wain. (Eok 1:15 Jol 3:13)
Nisan Pa inge inen malem se meet ke calendar lun mwet Hebrew tukun pacl lun sruoh. (Est 3:7) Meet liki sruoh, malem se inge pangpang Abib. Liye ke Abib.
nuknuk yok eoa Kain in nuknuk se orekla ke unen nani. Mwet meet ah nukum ke pacl in lalo ku eoksra. (1 Tok 21:27)
O
orek kosro Sie kalmac pa ke mukul se el oan yurin mutan kien siena mukul — Kalmac se inje in kas English pa “adultery.” (Exo 20:14 Oek 5:11–14) Sie pac — “prostitute.” (Dut 23:17, 18 Soa 6:26 Hos 4:14 Amo 7:17)
ox Cow mukul ma oru orekma toasr inima uh. (1 Tok 19:19)
P
Paradise (paratais) Sie acn wolana ac enganlana, su oayapa orekmakinyuk nu ke acn inkusrao. (Lk 23:43 2 Cor 12:3)
pegan Liye ke mwet pegan.
Pentecost Kas Greek se, kalmeya pa aklumngaul. Yurin mwet Jew oasr sie kufwa orek ke len aklumngaul tukun Kufwen Alukela. Kufwa se ingan pangpang Kufwen Kosra‐ni. (Liye ke Kufwen Kosrani.) Len sacn pacna sin mwet Christian uh akfulatye‐yuk ke sripen pa inge len se Ngun Mutal tuku nu fin mwet lulalfongi. (Orek 2:1)
Pharisee Liye ke mwet Pharisee.
pomegranate Kain in sak soko, fahko kac uh lupan na mu mau. Kolo uh srusrsrusra, ac emah uh emwem ac sroanom. Pukanten fita kac, ac ros kac orekmakinyuk nu ke ono. Katoiyen fokinsak sak soko inge pwanang orekmakinyuk in sang nawu sru ke Tempul. (1 Tok 7:18 Jer 52:22, 23)
Purim Sie pacl mwet Jew elos akfulatye in akesmakinye pacl se elos taltalla liki ongoiya. (Est 3:7; 9:24–32)
R
Rephaim Sie sruf in koht, mwet na yok pisa, ma muta Palestine meet liki pacl lal Abraham. Mwet safla se ke Rephaim pa Tokosra Og lun Bashan. (Gen 14:5 Dut 2:10, 11; 3:11, 13 Jos 12:4)
roebuck Soko kain kosro oana nani tuh yok liki, ac pus koac kacl su oasr inch 6 nu ke 15. (1 Tok 4:23)
S
Sabbath Len se akitkosr ke wik lun mwet Jew, mutawauk ke faht uh tili ke etu in Friday, nwe ke eku in Saturday. Sie len mutal su tia lela in oasr orekma. (Exo 16:25, 26; 20:11; 31:12–17)
Sadducee Liye ke mwet Sadducee.
sak oak Inen sak lulap soko, ma mwet Israel oalkin in pacl meet (Jos 19:33; 24:26)
Samaria, mwet Samaria Polo acn se inmasrlon acn Judea ac Galilee. In pacl meet ah, mwet Israel su muta in acn se inge elos tuh payuk sin mutan Canaan ac mutawauk in alu nu ke ma sruloala, pwanang oasr srisrielik ac asrungai inmasrlon mwet Israel ac mwet Samaria, fil nu ke fil. (1 Tok 16:23, 24 2 Tok 17:5–34 Jn 4:4–9)
scepter Soko sikal ma naweyukla ke gold, ma oan inpaol tokosra in akkalemye ku ac fulat lal. (Gen 49:10 Est 4:11)
shepherd Mwet karinganang sie un sheep. (Psa 23 Isa 40:11 Jer 33:12, 13 Zec 9:16)
Shiloh Siti se inge oasr ke acn lun sruf lal Ephraim. Acn se inge pa akilenyuk mu acn in alu oakwuk se omeet lun mwet Israel. Lohm Nuknuk Mutal ac Tuptup in Wuleang oan we ke pacl lun mwet nununku, meet liki oasr tokosra lun mwet Israel. (Jos 18:1 1 Sam 1:24).
Sivan Pa inge inen malem aktolu ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen May lac nu ke infulwen June. (Est 8:9)
srakna oan nwe misenge Srakna oan nwe ke pacl se simla book sac (Mwet Nun 6:24)
Stoic Liye ke mwet Stoic.
sulfur (suhlfer) Ma se inge ma na fol ac koluk fohlo se. Ke leng meet ah pangpang “brimstone.” (Gen 19:24 Dut 29:23 Psa 11:6 Fwack 14:10)
T
tambourine (tahmburin) Kufwen mwe srital on se ma raun ac ipin osra oan kac, ma mutan uh ac usruk ke pacl in on. (Psa 81:2)
Tebeth Pa inge inen malem aksingoul ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen December lac nu ke infulwen January. (Est 2:16)
Tokosra Fulat Tokosra fin mutunfacl puspis — “Empiror” (2 Tok 15:19)
Tokosrai lun God, Tokosrai lun kusrao Kalmac pa ma wowo su kalem insien kutena mwet su akfulatye God ac suk in oru ma lungse lal. Jesus el akkalemye lah Tokosrai lun God tia sie acn ku mutunfacl. Ke sripen sim lal Matthew ma nu sin mwet Jew, el orekmakin “Tokosrai lun kusrao” mweyen mwet Jew elos oalkin in fahk inen God. (Mt 13:44–48 Jn 18:36)
tron Mwe muta fulat lun tokosra. Tron lun God pa acn in muta mutal lun God. (1 Tok 2:19 Mt 25:31 Heb 8:1)
Tuptup in Wuleang Sie tuptup orekla ke sak oa, nawukla ke gold, ma neinyen eot tupasrpasr luo su simla ke ma sap singoul. (Exo 37:1–9)
U
U lal Herod Mwet Jew su lungse tuh filin tulik natul Herod in leum faclos liki na in mwet lun governor lun acn Rome. (Mk 12:13)
Un Mwet Pwapa Fulat Un mwet nununku ac pwapa fulat oemeet lun mwet Jew. Mwet itngoul sie nufon. Kais sie enenu in yea tolngoulyak matwa, mwet payuk, oawe, ac pisrla ke ma sap. U se inge pa pangpang Sanhedrin. (Orek 5:21)
Urim im Thummim Ma luo inge mwet tol in pacl meet elos orekmakin tuh elos in ku in kalem ke ma lungse lun God. Tia kalem lah elos orekmakin fuka. (Exo 28:30 1 Sam 14:41)
V
Virgin Kutena mutan ma soenna etu mwet. (Lev 21:7, 13, 14 Est 2:2)
vulture Sie kain won; arulana yohk ac sroalsral, su lungse kang kutena mano misa. (1 Tok 14:11 Mt 24:28)
W
Wen nutin Mwet Ke book in Ezekiel, kalmen “wen nutin mwet” pa “mwet sukawil moul la.” (Ezk 2:1) Ke buk in Daniel, sie ma liyeyuk in aruruma su “oana luman mwet se” tusruktu oasr ku ac wal yorol su fulat liki ma oan yurin mwet uh. (Dan 7:13, 14) Jesus el orekmakin wal se inge kacl sifacna, sahp in akkalemye lah el isusla in moul in mwet, a ku lun Messiah oan in el. (Mt 26:63, 64 Mk 2:10–12)
Wulela Sie insesela ku inmasrlon God ac mwet uh, ku inmasrlon sie mwet ac God. Wulela se srumunyuk yohk na in Wuleang Matu pa wulela inmasrlon God ac tulik nutin Israel in pacl lal Moses. (Gen 9:8–17; 17:1–8 Exo 24:4–8)
Y
Yea in Folokyang Yurin mwet Israel emeet ah, kutena mwet su molela mwet, acn, ku kutena ma lun sie na mwet, el enenu in folokonang nu sin mwet se la ah ke yea aklumngaul nukewa. Pangpang yea sac “Jubilee,” ku Yea in Folokyang. (Lev 25:8–54)
Z
Zion Pot ku lun un mwet mweun lun mwet Jebus, pangpang Zion. Ke Tokosra David el kutangla acn sac, eol soko ah nufon pangpang Zion, oayapa pangpang Siti sel David. Na tok ke Solomon el musaela Tempul lun God Fineol Moriah, oan sisken Fineol Zion, eol lukwa inge kewa pangpang “Zion.” Siti Jerusalem, oayapa mutanfacl Israel nufon pangpang pac Zion. (2 Sam 5:7 1 Tok 8:1 2 Chr 11:4–7 Lk 1:27)
Ziv Pa inge inen malem akluo ke calendar lun mwet Hebrew, mutawauk ke infulwen April lac nu ke infulwen May. (1 Tok 6:1, 37)