12
Marekeiso ieu nan Pedani
(Pil tehk Mad. 26.6-13; Mark 14.3-9)
Rahn weneu mwohn Sarawien Pahsohpa, Sises ahpw ketilahng Pedani, wasa me Lasarus koukousoan ie, ohl me Sises ketin kamourada sang mehla. Irail eri kaunopada konot en soutik wasao. Marda iang sewese oh papah konoto, oh Lasarus iei ih emen me iang Sises patodiong nin tehpelo. Mery eri wahdo leh ehu me inenen pweilaud mehlel me wiawihkidahr tuhke me adaneki nard, oh keiehki aluweluwen Sises ko, oh limwiheki pitenmoangeo. Pwohmwahu en leho ahpw kipehdi nan ihmwo pwon. Luk 7.37-38. Emen sapwellime tohnpadahk ko, Sudas Iskariot—ih me pahn pangala Sises—ahpw nda, “Dahme kahrehda leh wet sohte netila ni mwohni silper h MWOHNI SILPER: Tehk 6.7. silipwiki, pwe mwohni wet en kohieng me semwehmwe kan?” E nda met, kaidehn pwehki eh kin nsenohki me semwehmwe kan, ahpw pwehki lipirap men ih. Ih me kin weuwa neirail edin mwohnio oh kin kihkihsang mwohni.
Sises ahpw mahsanih, “Kumwail dehr kedirepwki lihet! Kumwail mweidohng en nekidala dahme e ahnekio ong ni rahn me I pahn seridi. Me semwehmwe kan pahn kin mihmihte rehmwail ahnsou koaros, a ngehi sohte pahn mihmi rehmwail ahnsou koaros.” Deud. 15.11.
Pwihn me Pelian Lasarus
Ni pokon laud en mehn Suhs ehu ar rongada me Sises ketiket Pedani, re ahpw kohla, kaidehn pwehki ar men kilangete Sises, a pil Lasarus me Sises ketin kamourada sang mehla. 10 Samworo lapalap ako eri wie lamalamki duwen arail pahn pil kemehla Lasarus, 11 pwehki ih me kahrehda mehn Suhs tohtohie ar keseiraillahr oh pwosonlahr Sises.
Sises Ketilong nan Serusalem ni Roson en Powehdi
(Pil tehk Mad. 21.1-11; Mark 11.1-11; Luk 19.28-40)
12 Mandahn rahno, pokon laudo, me kodohng iang Sarawien Pahsohpa, rongadahr me dene Sises ketiket kodohng Serusalem. 13 Irail eri ale rahntuhke pahm oh kohieila pwe re en tuhwong, re ahpw ngihl laud, patopatohwan, “Kapinga Koht! Koht en ketin kasalehiong sapwellime kupwuramwahu ong ih me ketiket kohdo ni mwaren Kaun-o! Koht en ketin kapaiahda Nanmwarkien Israel!” Mel. 118.25-26; 1 Mak. 13.51.
14 Sises diarada ahs emen e ahpw ketidahng powe, duwen me Pwuhk Sarawi mahsanih:
15 “Kahnimw en Saion, ke dehr masak!
Met omw Nanmwarki ketiket kohdo rehmw,
e ket pohn ahs pwulopwul men.” Sek. 9.9.
16 Sapwellime tohnpadahk ko sohte wehwehki met ni ahnsowo. A ni ahnsou me Sises ketin linganlahr, re ahpw tamanda me Pwuhk Sarawi mahsanih met, oh irail pil wiahiongehr mepwukat.
17 Aramas ako me iang Sises ni eh ketin malipe Lasarus sang nan sousowo, kamourada sang mehla, ahpw lohkiseli dahme wiawiher. 18 Iei kahrepen en pokono arail kohieilahng tuhwong, pwehki arail rongada me e ketin wiadahr kilel wet. 19 Parisi ko eri ndapene nanpwungarail, “Kumwail kilang! Kitail sohte mwahn pweida! Pwe met tohn sampah koaros kin idawehnla!”
Ekei mehn Krihs Rapahki Sises
20 Eri, mehn Krihs kei me mi nanpwungen irail akan me kolahng Serusalem pwe re en kaudok ni ahnsoun sarawio. 21 Aramas pwukat eri kohla rehn Pilip (ih mehn Pedsaida nan Kalili,) oh ndaiong, “Maing, se men tuhwong Sises.”
22 Pilip eri kohla kairehki Andru, oh ira koaros ahpw kohla kairehki Sises. 23 Sises eri sapeng ira, mahsanih, “Awao leledohr me Nein-Aramas pahn linganla. 24 I ndaiong kumwail ni mehlel: weren pilawa ehu sohte kak tohtohla ma e sohte pahn pwupwudiong nan pwehl oh mehla. Ma e pahn mehla, e pahn wiahda war tohto. 25 Mehmen me kin poakohng eh mour uhdahn pahn pwupwusang; a mehmen me kin tounmeteikihla eh mour nin sampah wet, iei ih me pahn kolokolete ong mour soutuk. Mad. 10.39; 16.25; Mark 8.35; Luk 9.24; 17.33. 26 Mehmen me men papah ie, e uhdahn pahn idawehn ie, pwe wasa me I pahn mi ie, e pil pahn mi ie. Oh Semei pahn ketin kawauwihala me kin papah ih.”
Sises Mahsanih duwen eh pahn Pwoula
27 “Ahnsou wet ngeniet pahtoulahr; a dahme I pahn nda? I sohte pahn nda, ‘Semei, komwi dehr ketin mweidohng awa wet en kodohng ie,’ pwe iei kahrepen ei kohdo, pwe I en lelohng nan awahn lokolok wet. 28 A I pahn nda, ‘Maing Semei, komwi ketin kalinganahla mwaromwi!’ ”
Eri, ngihl ehu ahpw peidihdo sang nanleng, me mahsanih, I kawauwihalahr edei, oh I pahn pwurehng kawauwihala.”
29 Pokono me kesikesihnen wasao rongada ngihlo, re ahpw nda, “Ngilen nansapwe!”
A pil ekei nda, “Tohnleng men me mahseniong!”
30 Sises ahpw ketin mahsanihong irail, “Kaidehn ngehi me ngihl wet peikihdihdo, a pwehki kumwail. 31 Met iei ahnsou me sampah wet pahn pakadeikda. Met kaunen sampah wet pahn lekdekla. 32 Eri, ni ei pahn pwekpwekda sang pohn sampah wet, I pahn kainangihodohng ie aramas koaros.” 33 (E ketin mahsanih mepwukat pwe en kasalehda soangen pwoula me e pahn pwoukihla.)
34 Pokono ahpw sapeng, “A pwuken Kosonned kin padahkihong kiht me Mesaia pahn momour kohkohlahte. Eri, ia duwen omw kak koasoia me Nein-Aramas uhdahn pahn pwekpwekda? Ihs Nein-Aramas menet?” Mel. 110.4; Ais. 9.7; Esek. 37.25; Dan. 7.14.
35 Sises ahpw ketin sapeng irail, mahsanih, “Maraino pahn mihmihte nanpwungamwail ni ahnsou kis. Eri, kumwail weweidki maraino ni eh mi rehmwail, pwe rotorot de koanoikumwaildi. Pwehki mehmen me kin weweid nan rotorot sohte kin ese wasa e kin kohkowohng ie. 36 Kumwail eri pwoson maraino ni eh mihmi rehmwail, pwe kumwail en kak wiahla aramas en maraino.”
Seupwoson en mehn Suhs ako
Mwurin Sises eh mahsanih mepwukat, e ahpw ketila oh karirihala pein ih sang irail. 37 Mehnda ma e ketin wiadahr kilel tohto pwukat mwohn masarail, ahpw irail sohte pwosonla. 38 Pwe mahsen en soukohp Aiseia en pweida:
“Maing at Kaun, ihs me kamehlele dahme kitail kadehdedahret?
Ong ihs me Kaun-o ketin kasalehiong sapwellime manaman?” Ais. 53.1 (LXX)’
39 Iei kahrepe wet me irail sohte kak pwoson, pwe Aiseia pil mahsanih,
40 “Koht ketin karotongehla masarail,
e ketin ritingedi arail lamalam akan,
pwe pwoaren masarail kan en dehr kilang,
arail medemedewe en dehr wehwehki,
oh re sohte pahn sohpeidohng ie,
pwe I en kamwahwihirailla.
Iei met me Koht ketin mahsanih.” Ais. 6.10 (LXX).
41 Aiseia mahsaniher mepwukat pwehki eh kilangehr sapwellimen Sises lingan oh kohpada duwen ih.
42 Eri soh, me tohto sang nanpwungen kaunen mehn Suhs ako pwosonla Sises, a pwehki Parisi ko me kahrehda re sohte kin koasoia ni sansal, pwe re dehr lekdeksang nan sinakoke kan. 43 Pwehki arail kesempwalki ale kaping sang rehn aramas laudsang ale kaping sang rehn Koht.
Kadeik sang ni Mahsen en Sises
44 Sises eri kapitie laudida, mahsanih, “Mehmen me pwoson ie, kaidehn ngehite me e pwoson, pwe e pil pwoson me ketin kadariehdo. 45 Mehmen me kilang ie, e pil kilang ih me ketin kadariehdo. 46 I pwarodohngehr sampah duwehte marain ehu, pwe irail koaros me kin pwoson ie re en dehr mihmihte nan rotorot. 47 Mehmen me pahn rong ei padahk, ahpw sohte kin kapwaiada, eri, I sohte pahn kaloke. I kodohr, kaidehn pwe I en kaloke sampah, a I en komourala. 48 Mehmen me sohte anahne ie, oh sohte peikiong ei padahk, mie emen me pahn kaloke. Mahsen kan me I koasoiaier, iei me pahn kadeikada ni imwin kawa! 49 Ei, pwehki I sohte kin kihda padahk sang pein ngehi; a Semei me ketin kadariehdo, pein ih me ketin mahsanih dahme I pahn koasoia oh kadehdehda. 50 Oh I ese me sapwellime mahsen pahn kahrehda mour soutuk. Eri, me I kin koasoiahda, ih met me Semei mahsanihong ie pwe I en koasoiahda.”

12:3: Luk 7.37-38.

h12:5: MWOHNI SILPER: Tehk 6.7.

12:8: Deud. 15.11.

12:13: Mel. 118.25-26; 1 Mak. 13.51.

12:15: Sek. 9.9.

12:25: Mad. 10.39; 16.25; Mark 8.35; Luk 9.24; 17.33.

12:34: Mel. 110.4; Ais. 9.7; Esek. 37.25; Dan. 7.14.

12:38: Ais. 53.1 (LXX)’

12:40: Ais. 6.10 (LXX).